Koomiks

1. Pildid aitavad noorematel lugejatel teksti mõista. Pildid aitavad lugejal saada selgemat ettekujutust, millest kirjanik kirjutab.
2. Koomiks sündis ürginimeste ajal juba kümme tuhat aastat tagasi.
3. Sõna "koomiks" pärineb inglise keelest, kus comics on lühend sõnadest comic strips - naljakad ribad.
4. Koomiks sarnaneb näitekirjandusega kuna harva lisab autor jutu alla napi jutustava teksti.
5. Mina olen lugenud koomiksit "Tom & Jerry". Minu lemmikkoomiksi tegelansed on kass Tom ja hiir Jerry. Tavaliselt jookseb seal Jerry Tomi eest ära kuna Tom ajab teda taga. Kuntsnikutöö on hästi selgelt ja arusaadavalt joonistatud. See koomiks meeldib mulle kuna see on põnev.

Ulmelugu

Fantaasiajutt

Elas kord Kuningas oma kaunis lossis. Tal oli imekaunis tütar keda kõik printsid endale kaasaks soovisid. Kuninganna ei tahtnud oma tütart igaühele anda, ta valis kaua. Kuningas ja kuninganna korraldasid printsi leidmiseks balli. Ballile olid kutsutud kõik printsid, nõia, võlurid, tulnukad haldjad ja rääkivad loomad. Ball korraldati ballisaalis, kuhu kogunes hulgaliselt rahvast. Printsi kandidaadid saabusid ratsutades valgetel hobustel. Teised külalised saabusid hobustel, lendavatel vaipadel ja tõldades. Loss oli kaunistatud tõrvikute, küünalde ja igasugu muude kaunistustega. Kuningas ja kuninganna istusid oma troonis kroonid peas. Saabuvatel printsidel olid käes mõõgad ja printsessil olid jalas kristall kingad. Tuli ka üks kuri nõid kellel oli kaasas võlujook millega ta tahtis printsessi mürgitada. Printsid läbisid kuninga ja kuninganna mõeldud katsumused ja võitjast saigi printsessi kaasa. Printsiks sai kurja nõia poeg kes ei olnud sugugi samasugune kui tema ema. Nõid, aga andis ikkagi võlujooki printsessile ning selle mõjul uinus printsess sügavasse unne. Kõik murdsid pead kuidas teda äratada. Lõpuks arvas kuninganna , et äkki printsi suudlus äratab ta ja nii suudleski prints printsessi. Printsess ärkas ja selle auks peeti suur pidu. Nii elasid nad õnnelikul elu lõpuni.

Ulmekirjandus

Koondlause

1. ülesanne.
Segametsas kasvavad männid, kased, lepad, haavad ja tammed. Millised puud kasvavad segametsas?

Talvel käime suusatamas, kelgutamas ja uisutamas. Kus me käime talvel?
Tibu ja Jäpet tunnevad vist kõik Eestimaa lapsed. Keda tunnevad kõik Eestimaa lapsed?

New York, Pariis, Tokyo on suurlinnad. Mis on suurlinnad?
Külm sillutas järved, jõed, mered ja rabad. Mida sillutab külm?

Hommikuti tulevad mulle vastu tädi Ella, onu Eduard ja väike Edgar. Kes tulevad mulle hommikuti vastu?
2. ülesanne.
Minuga ühes majas elavad ema, isa, onu ja tädi.

ÕS - Ülesanne 2

Poogen: tüüpsõna 8 (õpik)
poogen, poogna, poognat.
Õudne: tüüpsõna 11
õudne, õudse, õudset.
Korsten: tüüpsõna 8, 38
korsten, korstna, korstnat.
korsten, korstna, korstent.
Aldis: tüüpsõna 34
aldis, aldi, aldist.
Needma: tüüpsõna 63
needma, needa, needan.
Vaaritama: tüüpsõna 52
vaaritama, vaaritada, vaaritan
Teadma: tüüpsõna 63
teadma, teada, tean.
Teotama: tüüpsõna 51
teotama, teotada, teotan.

Sõna vaaritama sobib kasutada ainult argikeeles.
Lause: Mu ema vaaritab köögis.

ÕS - ülesanne 1

varrukas
kanarbik
apelsin
mandariin
krokodill
president
röntgen
anekdoot
detektiiv
arhidekt
brikett
taburet
kotlet
pankrot
garaaž
garderoob
psühholoogia
draama
kandidaat
kompvek
traagiline
hubane
kiirkäija
minia
treial
revolutsioon
materjal
linlane
professor
režissöör
vargsi
müüja
finiš

Laused:
Mulle maitseb apelsin.
Mu isa on režissöör.
Ma hiilisin vargsi tuppa.
Varsti paistab finiš.
Müüja on mu vanaema sõbranna.
Minu vanaisa on professor.
Koolis on mitu garderoobi.
Mu isa auto seisab garaažis.
Mu vennale maitseb kotlet.
Meil on uus president.

Sõnad

Mahorka - tubakaliik
Külimit - külviriist, viljamõõt
Rehnut - arve, arvestus
Kuliss - näitesein

Laused:
Minu onul on oma lemmik mahorka, aga mina ei tea selle nime.
Vanasti oli majapidamises kasutused külimit.
Mulle esitati poes vale rehnut.
Teatris läks enne etendust katki kallis kuliss.

Näitekirjandus

Mati Unt: Vanemuise- "Suits pööriööluhtadelt", 1967
Noorsooteater- "Hamleti laulud", 1978
Eesti Draamatearer- Kivirähk "Jalutuskäik vikerkaarel", 1994
Soome Rahvusteater- Saluri "Minek", 1988
Endla- Strindberg "Võlausaldajad", 1983
Von Krahli Teater- Luts/Unt "Inimesed saunalaval", 1999
Rakvere teater- Pinter "Majahoidja", 2001
Vanalinnastuudio- Golding/Unt "Kärbeste saar", 2003
Sadamateater- Kivirähk/Unt "Romeo ja Julia", 2004
Neeme Kuningas: Estonia Teater-1985 P. Tšaikovski Jevgeni Onegin Rahvusooper "Estonia"
1986 F. Poulenc Inimhääl Ooperi-stuudio
Eduard Toman: Vene Draamateater- Jean Poiret,"Perekondlik nädalalõpp"
Eino Baskin: Vana Baskini Teater- "Raudeesriide taga", Perona 1993
Ivo Eensalu: Draamateater- Ene-Maris Tali, "Pailapsiin"
Hendrik Toompere: Eesti Nuku- ja Noorsooteater- Romeo : Shakespeare´i "Romeo ja Julia", 1984

"Lendav laev"

See on meie rühmatöö "Lendav laev"
http://docs.google.com/Doc?docid=dsr6cc6_7gvmc8gfx&hl=en

Autorid: Sandra Liis Hääl, Anette Haavel, Helena Ije.

Näidendi tekst: kehekõne vee toomisest

Tegevus toimub ühes vanas mõisas, kus elavad rikas mees Tõnis ja tema naine Malle. Tõnis on 64. aastane ja Malle 62. aastane. Tõnisel on seljas linane särk ja riidest püksid, Mallel on seljas ruuduline rahvariidest kleit.

,,Too vett!" ütleb Malle käsutavalt.
,,Millega?" küsib Tõnis.
,,Kapaga" vastab Malle.
,,Kapp on katki." ütleb Tõnis kurvalt.
,,Tee terveks!" käsib Malle.
,,Millega?" pärib Tõnis rumalalt.
,,Pulgaga." käsib Malle.
,,Pulk pikk!" viriseb Tõnis.
,,Tee lühemaks!" nähvab Malle vastu.
,,Millega?" küsib Tõnis.
,,Noaga." vastab Malle uhkelt.
,,Nuga nüri." ütleb Tõnis nukralt.
,,Tee teravaks!" käsib Malle järjekordselt.
,,Millega?" pärib Tõnis.
,,Käiaga." vastab Malle.
,,Käi kuiv." vingub Tõnis.
,,Too vett!" käsib Malle vihaselt.
,,Millega?" küsib Tõnis naerdes.

Näitekirjandus

draama: näitekirjandus.
näidend: draamatekst, mis on trükitud raamatusse mitte lugemiseks, vaid lavastamiseks.
dialoog: tegelaste kõne.
remark: näitekirjanduse väline tunnus.
vaatus: lavateose suurem lõik, mis on enamasti eraldatud pausidega (vaheaegadega).

Pildi sisse minek

Autor: Kunter Tätte
http://kunter.kood.ee/uus_galerii/?pid=535

Ma kuulen vaikseid loodus hääli. Ma kuulen ka tuule kohinat ja puude sahinat. Ma näen lagedat rohelist muru ala, sest ma kasvan sellel aasal üksikuna. Ma näen kõrgeid piuid ja suuri põõsaid. Ma tunnen märja lilleaasa lõhna ja kauget mere lõhna. Kui tähelepanelikut haista, siis ma tunnen lähenevat kurjust ehk röövlinde. Ja kõike mis üks väike lill aasal üksi tunda võib: kurbust, üksindust ja hirmu. Ma tunnen ennast ebakindlalt kuna mind võidakse iga hetk ära tallata. Ma olen väike ja on väga lihtne on, et ma jään kellegi jalge alla. Ma mõtlen ilusast loodusest ja teistest lilledest. Ma mõtlen kõigest mis mu elus on juhtunud, sest mu elu võib saada läbi iga hetk.

Eesti mängufilmid

Eesti mängufilmide edetabel

1. "Röövlirahnu Martin"


Stsenarist Mihkel Ulman
Rezhissöör Rene Vilbre

Operaator Manfred Vainokivi

Heli Ivo Felt

Kunstnik Manfred Vainokivi

Helilooja Kaspar Jancis

Peaosatäitjad Madis Ollikainen, Kadi Sink, Andry Zhagars, Ott Sepp, Piret Kalda, Maria Avdjushko, Jaan Rekkor, Lembit Ulfsak, Juhan Ulfsak

Kostüümikunstnik Anu Lensment

Produtsent Manfred Vainokivi, Kristian Taska, Riina Sildos

Esilinastus 3.02.2005

Sisukokkuvõte: Seikluslik lugu leidlikust poisist Martinist. Ta avastab ühel päeval, et tänavalt leitud kass oskab end temasarnaseks poisiks muuta. Koos lahendavad nad probleeme ja keerulisi ülesandeid, mida elu 10 aastaste poiste ette ikka hulgi veeretab.

2. "Ruudi"

Stsenarist Aare Toikka, Aarne Mägi, Katrin Laur

Rezhissöör Katrin Laur

Operaator Rein Kotov

Heli Ivo Felt

Kunstnik Toomas Hõrak

Helilooja Eike Hosenfeld, Moritz Denis, Christian Lemmer

Peaosatäitjad Paul Oskar Soe, Juta Altmets, Katariina Lauk, Guido Kangur, Aarne Mägi, Aleksander Eelmaa, Jan Uuspõld, Dan Põldroos

Kostüümikunstnik Mare Raidma

Monteerija Martin Menzel

Produtsent Piret Tibbo-Hudgins

Esilinastus 23.02.2006

Sisukokkuvõte: „Ruudi“ on lugu väiksest aga nutikast poisist Ruudist, kes elab Saaremaal, koos oma ema, kohaliku kostaabli Karmeniga. Ruudi suur kirg on viikingid. Pealegi peab Ruudi mehe eest väljas olema, sest isa pole nende majas kunagi olnud.Kuressaare laadal selgub aga, et temavanused poisid ilma isata lõbusõidule ei pääse. Lõbusõit ise tõotab tulla vägev, sest seda sooritatakse päris tõelise viikingilaevaga. Nii ei jää Ruudil hädaga muud üle kui sõbratar Vika abiga asuda endale isa otsima.

3. "Klass"

Stsenarist Ilmar Raag

Rezhissöör Ilmar Raag

Operaator Kristjan-Jaak Nuudi

Heli Horret Kuus

Kunstnik Eva-Maria Gramakovski

Helilooja Timo Steiner, Paul Oja, Martin "Eskimo" Kallasvee

Peaosatäitjad Lauri Pedaja, Vallo Kirs, Pärt Uusberg, Paula Solvak, Margus Prangel Kostüümikunstnik Agne Talu

Monteerija Tambet Tasuja

Produtsent Riina Sildos

Esilinastus 17.03.2007

Sisukokkuvõte: See lugu on eelkõige aust ja väärikusest. Üks 16 aastane normaalne poiss satub juhuse tahtel olukorda, kus ta astub klassi äbariku kaitseks välja. Hiljem kui sellelt normaalselt poisilt küsitakse, miks ta nii tegi, ei saa ta enam oma eelmist tegu valeks tunnistada ja peab jätkama äbariku kaitsmist. See aga tähendab talle teiste nn. normaalsete noortega vastandumist. Ta tõugatakse välja noorte mikroühiskonnast ja ta kaotab ka oma tüdruku. Kõik seepärast, et ta ei oska taganeda. Sellises olukorras saab endisest normaalsest poisist peaaegu vastu tahtmist äbariku sõber.

4. "Jan Uuspõld läheb Tartusse"

Stsenarist Andres Maimik, Rain Tolk

Rezhissöör Andres Maimik, Rain Tolk

Operaator Mart Taniel

Heli Olger Bernadt

Kunstnik Katrin Sipelgas

Helilooja Vaiko Eplik, Sten Šeripov

Peaosatäitjad Jan Uuspõld, Mari-Liis Lill, Tõnu Kilgas, Juhan Ulfsak, Mirtel Pohla, Toomas Hendrik Ilves, Andres Maimik, Rain Tolk

Kostüümikunstnik Anu Lensment

Monteerija Andres Maimik, Rain Tolk

Produtsent Rain Tolk, Alvar Reinumägi

Esilinastus 22.02.2007

Sisukokkuvõte: "Jan Uuspõld läheb Tartusse" on kergelt nihkes must komöödia, mille värvikate kõrvaltegelaste galeriis tunneme ära nii mõnegi prototüübi avalikust elust ja nii mõnegi eestlasele igiomase karakterjoone. Film on inspireeritud näitleja ja meediategelase Jan Uuspõllu elus toimunud sündmustest.

5. "Magnus"

Stsenarist Kadri Kõusaar

Rezhissöör Kadri Kõusaar

Operaator Pawel Sobczyk

Heli Olger Bernadt, Horret Kuus

Kunstnik Leen Võrno

Helilooja St Fire to Flames

Peaosatäitjad Kristjan Kasearu, Mart Laisk, Merle Jääger, Kerli Toim, Marika Korolev Kostüümikunstnik Anu Aaremäe

Monteerija Kaspar Kallas

Produtsent Donal Fernandes

Esilinastus 18.07.2007 Prantsusmaa, Cannes FF "Un Certain Regard" programm

Sisukokkuvõte: Tundlik poiss Magnus (Ruuben Rekkor) kasvab ües õhustikus, kus keegi temast eriti ei hooli. Magnuse vanemad arvavad, et lapsed kasvavad ise - kui toit laual ja katus pea kohal, pole lastel muud vaja. Magnus põeb kopsuhaigust, mida peetakse ravimatuks, ja mängib surmaga kummalisi mänge. Kümme aastat hiljem on Magnuse haigus välja ravitud; noormehe surmasoov on aga hoopis süvenenud. Kui täiskasvanud Magnus (Kristjan Kasearu) teeb juba teise enesetapukatse, ärkab tema isa (Mart Laisk) südametunnistus. Ta üritab poega õpetada elu nautima, kuni shokeeriva lõpplahenduseni.

6. "Meeletu"

Stsenarist Elmo Nüganen, Jaan Tätte

Rezhissöör Elmo Nüganen

Operaator Mait Mäekivi

Heli Toomas Vimb

Kunstnik Ain Nurmela

Helilooja Jaak Jürisson

Peaosatäitjad Rain Simmul, Anne Reemann, Peeter Tammearu, Kalju Komissarov, Rein Oja, Kalju Orro

Kostüümikunstnik Inga Vares

Monteerija Tambet Tasuja

Produtsent Kristian Taska / Taska Film, Andres Arro / ETV

Esilinastus 03.10.2006, Tallinn

Sisukokkuvõte: “Ma usun, et paljudel on aeg-ajalt tekkinud küsimus, et mis kuradi elu ma elan. Minul tekkis ka. Ma olin ju kogu aeg mõelnud, et natuke veel ja siis kohe hakkan ma oma elu elama. Et viin veel selle projekti lõpuni ja siis! Aga mis siis, kui seda “ja siis” ei tulegi? Kui kõik jääbki nii? Ja siis käis mul “klõks”. Ma otsustasin, et ma vähemalt proovin. Elada täiesti “null-elu”. Kusagil ilma otsas...”, tunnistab filmi peategelane kohtu ees seistes. Südamlik komöödia inimesest, kes teeb elus kannapöörde, et mõtestada oma elu, ja leiab lahenduse siit samast, enda kõrvalt.

7. "Nimed marmortahvlil"

Stsenarist Elmo Nüganen, Kristian Taska
Rezhissöör Elmo Nüganen
Operaator Sergei Astakhov
Heli Ivo Felt, Pekka Karjalainen
Kunstnik Kalju Kivi
Helilooja Margo Kõlar
Peaosatäitjad Priit Võigemast, Alo Kõrve, Hele Kõre, Peter Franzen, Anti Reinthal, Indrek Sammul, Karol Kuntsel, Ott Aardam
Kostüümikunstnik Eugen Tamberg
Monteerija Jukka Nükanen
Produtsent Kristian Taska, Ilkka Matila

Esilinastus 30.10.2002

Sisukokkuvõte: Aasta 1918. Euroopa kaardile on tekkinud uus riik – Eesti Vabariik. Sõdurite kõrval asuvad selle eest võitlusse ka koolinoored, kaitstes oma maad ja aateid. Paraku on vabadusel kõrge hind. Kas nad saavad tasuks armastuseja isamaa või jäävad neist mälestuseks vaid nimed marmortahvlil? Albert Kivikase samanimelisel romaanil põhinev Elmo Nüganeni lavastatud linalugu lõi Eestis kõik senised vaatajarekordid.

8. "Malev"

Stsenarist Kaaren Kaer, Erik Moora, Tõnis Leht, Lauri Lippmaa
Rezhissöör Kaaren Kaer
Operaator Andrus Prikk
Heli Olger Bernadt, Horret Kuus/ Film Audio
Kunstnik Marge Martin, Leen Võrno
Helilooja Ülo Krigul
Peaosatäitjad Ott Sepp, Mirtel Pohla, Üllar Saaremäe, Mait Malmsten, Märt Avandi, Uku Uusberg, Raivo E. Tamm, Argo Aadli, Sergo Vares
Kostüümikunstnik Marge Martin, Leen Võrno
Monteerija Tambet Tasuja, Jüri Shestakov
Produtsent Anneli Ahven, Erik Moora, Tõnis Leht, Lauri Lippmaa

Esilinastus 08.09.2005

Sisukokkuvõte: Ajaloolise komöödiasugemetega seiklusfilmi MALEV tegevus toimub 13. sajandi alguse Eestis ja Liivimaal, kus Saksa ordu võimsad ja verised väed üritavad siinseid loodusrahvaid allutada ja ristida. Esimene Euroopas haritud eesti noormees Uru peab leidma endas tasakaalu eestlaseks jäämise ja eurooplaseks saamise vahel. Sisemise võitluse käigus satub ta keeruliste intriigide ning pööraste sündmuste keerisesse, kus temast sõltub sünnimaa tulevik. Kas eestlased on vabaduseks valmis? Miks ei sündinud vaba Eesti riiki juba 13. sajandil? Mil viisil anastati Eestimaa „tegelikult“? Neile küsimustele annab vastuse „Malev“.

9. "Kuhu põgenevad hinged"

Stsenarist Aidi Vallik, Rainer Sarnet, Peeter Sauter
Rezhissöör Rainer Sarnet
Operaator Mait Mäekivi
Heli Tiina Andreas, Horret Kuus
Kunstnik Liina Keevallik
Helilooja Janek Murd
Peaosatäitjad Ragne Veensalu, Lenna Kuurmaa, Andres Lõo, Viire Valdma, Ivo Uukkivi
Kostüümikunstnik Reet Aus
Monteerija Tambet Tasuja, Harald Aue
Produtsent Anneli Ahven

Esilinastus 25.10.2008

Sisukokkuvõte: „Kuhu põgenevad hinged” on originaalse groteskse esteetikaga romantiline noortedraama. 15 – aastase Anni (Ragne Veensalu) ema ootab oma uuelt mehelt last. Ann tunneb, et ema on ta maha jätnud ning tema üksindus muutub armukadeduseks veel sündimata venna vastu. Meeleheites pöördub ta satanistide poole, et lapse sünd ära needa. Film räägib melanhoonsel toonil kahe tüdruku iseseisvumisest ja armastuse avastamisest. Keskendudes eelkõige tegelaste salahirmudele ja lähedaste eest varjatuks jäävatele tunnetele, loob rezhissöör almodovarliku tütarlastemaailma. Inimestevahelistes suhetes halvaks peetavaid tunded ei saa ületada enne, kui ei tunnistata, et armukadedus, üksindustunne ja tähelepanuvajadus on lahutamatu osa inimloomusest.

10. "Sügisball"

Stsenarist Veiko Õunpuu
Rezhissöör Veiko Õunpuu
Operaator Mart Taniel
Heli Janne Laine
Kunstnik Ain Nurmela
Helilooja Ülo Krigul
Peaosatäitjad Rain Tolk, Taavi Eelmaa, Tiina Tauraite, Juhan Ulfsak, Maarja Jakobson, Mirtel Pohla, Sulevi Peltola, Iris Persson
Kostüümikunstnik Helen Ehandi
Monteerija Veiko Õunpuu, Tambet Tasuja
Produtsent Katrin Kissa

Esilinastus 7.09.2007, Veneetsia FF, Itaalia; 13.09.2007 Eesti

Sisukokkuvõte: “Sügisball” on film, mis räägib kuuest üksteisega riivamisi kokku puutuvast magalaelanikust, keda kõiki ühendab üksindusetunne. Noor kirjanik Mati luurab eksnaise akende taga ja läheneb uutele naistele, kuid tulutult. Üksluise eluga vanapoiss-meestejuuksur August Kask kiindub väikesesse tüdrukusse, tollele lähenedes aga süüdistatakse teda pedofiilias. Üksikema Laura vaatab telekast „Ogalinde” ja tõrjub meeste lähenemiskatseid, kuna ei suuda neid usaldada. Arhitekt Maurer mõtleb inimkonna heaolu peale, on aga unustanud omaenese naise, kes omakorda otsib lohutust shveitser Theo juurest. Theo meeldib naistele, kuid madala sotsiaalse staatuse tõttu ei võeta teda tõsiselt.

Filmikunst

1. Filmikunst sündis 1895. aastal detsembrikuus Pariisis.
2. Vaatajad hämmatusid kui pildi peal hakkasid veokid ja hobusevanrid nende poole liikuma.
3. Charles Chaplin on esimene kuulus filmitegija ja näitleja.
4. Esimene kinoteater asus Tallinnas "Gloria Palace", praeguses Vene Draamateatris.
5. Esimene Eesti mängufilm oli "Päikese lapsed" (1932), lavastaja ja operaator Theodor Luts.
6. Filmiliigid on: mängufilmid
multifilmid
tõsielu- ehk dokumentaalfilmid.
7. Multifilmi alaliigid on anima- (joonis-) ja nukufilmid.

Ajalehed

Päevalehed:
Postimees
Eesti Päevaleht
Eesti Ekspress
Nädalalehed:
Nõmme Leht
Maaleht

Kuidas tehakse ajalehte

1. Ajakirjanike koosolek.
2. Hakatakse materjali koguma.
3. Sõidetakse ja käiakse ringi.
4. Hakatakse artiklit kirjutama.
5. Fotograaf valib sobivad pildid.
6. Küljendaja kujundab ajalehe.
7. Saadetakse ajalehe küljend trükikotta.
8. Trükitakse ajalehed välja.
9. Toimetatakse postijonidele ja müügipunktidesse.
10. Müüakse ära.

Žanrid

http://docs.google.com/Doc?docid=dcccvgks_26fqpdtggs&hl=en

Uudiste tabel

1. Surmaga lõppenud õnnetuse võis põhjustada trollijuhi ettevaatamatus. http://www.tallinnapostimees.ee/?id=68504
2. Soomes peeti kinni tulistamisega ähvardanud õppur.
http://www.postimees.ee/?id=68669
3. Politsei otsib avarii pealtnägijaid.
http://www.tallinnapostimees.ee/?id=68730
4. 560 eestimaalast sai mullu kassilt hammustada.
http://www.tarbija24.ee/?id=68726
5. Raudteel I klassis sõitjate arv kasvas aastaga 2,3 korda.
http://www.postimees.ee/?id=68650
6. Soome toll hävitas 30 000 paari crocse.
http://www.postimees.ee/?id=68707
7. Mees tahtis tütre eest saada 100 kasti õlut.
http://www.elu24.ee/?id=68711
8. Abielu rikkunud iraanlased loobiti kividega surnuks.
http://www.elu24.ee/?id=68672-
9. Rocki lootus kustus - Samara võitis napilt Bologna.
http://sport.postimees.ee/?id=68745
10. Julmad juhtumid: õpetajad hoiavad nõrku õpilasi eksamitest eemale.
http://www.postimees.ee/?id=68729

Uudised

Meedia

Reportaaž

Paari nädala eest käisime me klassiga korvpalli võistlusi vaatamas. Kus mängisid ka mõned meie klassi poisid. Alguses mängisid väikesed poisid kes ei olnud meie koolist. Järgmisena mängisid meie klassi poisid. Mängu algul ei läinud neil eriti ja teine võistkond juhtis, aga pärast viimase minuti algust läks neil väga hästi. Nende mängu ajal oli lihtsalt välistatud vait olemine, me elasime neile kaasa ja komenteerisime nende mängu koguaeg. Seal oli ka üks kommentaator kellel oli ka migrofon, aga ta karjus koguaeg vastas meeskonna poolt ja me pidime temast üle karjuma. Meil olid pärast hääled täitsa ära, aga meie klassi poisid võitsid. See oli uskumatu kuidas nad said viimasel minutil visata otsustava korvi, aga nagu näha oli on see võimalik. Meie klassi parim mängia ütles, et see oli üks halvemaid mänge tema jaoks, aga meie arvates see nii ei olnud.

Usbekistan

Usbekistani Vabariik asub Kesk-Aasias. See riik ei asu mere ääres, naaberriikideks on Afganistan, Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan ja Türkmenistan. Usbekistani pealinn on Toshkent (Taškent).

Dialoog

Kadõrtšik: Tere!
Kirjanik: Tere!
Kasõrtšik: Kas ma olen, siis nüüd halb mängia kes paneb palli eest putki või see kes oskab head kauglööki?
Kirjanik: Sa oled ikka see kes oskab head kauglööki.
Kadõrtšik: Tore. Aga kas, siis on Šolikori kõige halvem mängia.
Kirjanik: Ma arvan, et see kõige halvem mängia on ikka see unimüts Jakubov.
Kadõrtšik: OK. Ma annan talle enne igat mängu tassi kanget kohvi ja b´vaatame kas see mõjub ka.
Kirjanik: Hea mõte, siis saan ma ka temast head kirjutada.
Kadõrtšik: Jah! Aga ma lähen nüüd, mul hakkab varsti mäng.
Kirjanik: Mine, siis ruttu jah.
Kadõrtšik: Head aega!
Kirjanik: Head aega!

Dialoog

Genka: Noh, mäng läks ju päris hästi. Meie poolt.
Teodor: Aga, see ei olnud aus, et teil pall ise jooksis ringi.
Genka: Meie ei teinud ju midagi, te ju ise nägite.
Teodor: Jah! See on tõsi, et te ei teinud midagi.
Genka: Me oskame jalgpalli mängida ja ei pea sohki tegema.
Teodor: Meie oskame ka ja ei tee ka sohki, aga kes, siis seda palli liigutas kui teie seda ei teinud?
Genka: Ma ei tea, aga vahet pole enam. Mis tehtud see tehtud. Me võime ju ka võita vahest.
Teodor: Jah, seekord te võitsite, aga enam seda ei juhtu.
Genka: Edaspidi võidame ainult meie.
Teodor: Seda me veel vaatame.
Genka: Mida iganes.
Teodor: Me veel kohtume.
Genka: Nägemiseni.
Teodor: Nägemist.