Tuesday, October 21, 2008
Wednesday, October 15, 2008
Luuletuse aravamus
Mulle meeldis sellepärast just see luuletus, et see tundus mulle kõige loogilisem nende seast mis ma lugesin. Ja ka sellepärast, et mul on ka vahes olnud selline tunne, et tahaks magada, aga und ei ole.
Luuletus
Und nagu pole.
Aga siiski unine.
Puhata tahaks.
Vaim on väsinud.
Kõrini, k õ r i n i.
Kuid rahulik.
Kõik liigub endiselt.
Vaid tulevik tumeroosa.
Peibutab mind.
Autor: Matis Rodin
http://www.hot.ee/matxs/m/a1.htm
Aga siiski unine.
Puhata tahaks.
Vaim on väsinud.
Kõrini, k õ r i n i.
Kuid rahulik.
Kõik liigub endiselt.
Vaid tulevik tumeroosa.
Peibutab mind.
Autor: Matis Rodin
http://www.hot.ee/matxs/m/a1.htm
Tuesday, October 14, 2008
Tuesday, October 7, 2008
Valm räägib
See valm räägib hundi ja talle vaidlusest. Tall läheb oja äärde jooma ja hunt tuleb. Hunt ütles tallele, et tall ajab ta joogivee sogaseks. Ja nad läksid vaidlema. Hunt oli näljane ja ütles, et see on talle süü. Ja lõpuks pistis ta talle nahka.
1 valm
Mustmiljon näidet ajalugu teab,
et tugev nõrka kõiges süüdi peab;
kuid me ei hakka ajalugu kirjutama,
vaid valmi keeles kinnitame sama.
Üks Tall läks kuumal päeval oja äärde jooma,
ja ega õnnetused tulles hüüa,
ta pidi kohtama seal Hunti, kurja looma,
kes kohe tahtis teda ära süüa.
Et aga seaduslikku nägu anda teole,
Hunt käratab: "Ma näitan sulle, reole!
Sa ütle, et
mis õigusega
sa ajad sogaseks ja segad
siin minu selget joogivett?
Su kaela murran selle eest, va vastik voon!"
Kui Hiilgus arvab heaks ka mulle sõna anda,
siis alandlikult tahan ette kanda,
et mina sada sammu allpool voolu joon
mispärast, julgen öelda, pole õige see,
et mina sogastan teil joogivee."
"Mind ära valelikuks tee,
sa nurjatu! Et kuule aga hullu!
Ei ole veel mul meelest minna lastud,
kuis tunamullu
sa sama toorelt haukusid mu vastu."
"Oi heldeke; ma pole aastanegi,"
nüüd lausub Talleke." "Su vend siis seda tegi!"
"Mul pole vendi." - Aga sinu tõugu
üks lurjus lõksutas sii mullu lõugu,
Võib - olla äi, või vader, nimekaim,
kust mina seda teadma pean.
Teil, karjastel ja koertel, sama vihavaim
on minu vastu, küllap ma seda tean
ma ammust ajast; mõtlete vaid kurja
ja kavatsete karata mu turja!
Kuid sinuga kõik arved õiendan ma nüüd."
"Mis on minu süü?"
"Pea suu! Sind kuulda ma ei taha!
On aeg, et hambad sulle sisse lüüa.
Ka seel on sinu süü, et mina tahan süüa!"
Nii ütles Hunt - ja murdis Talle maha.
et tugev nõrka kõiges süüdi peab;
kuid me ei hakka ajalugu kirjutama,
vaid valmi keeles kinnitame sama.
Üks Tall läks kuumal päeval oja äärde jooma,
ja ega õnnetused tulles hüüa,
ta pidi kohtama seal Hunti, kurja looma,
kes kohe tahtis teda ära süüa.
Et aga seaduslikku nägu anda teole,
Hunt käratab: "Ma näitan sulle, reole!
Sa ütle, et
mis õigusega
sa ajad sogaseks ja segad
siin minu selget joogivett?
Su kaela murran selle eest, va vastik voon!"
Kui Hiilgus arvab heaks ka mulle sõna anda,
siis alandlikult tahan ette kanda,
et mina sada sammu allpool voolu joon
mispärast, julgen öelda, pole õige see,
et mina sogastan teil joogivee."
"Mind ära valelikuks tee,
sa nurjatu! Et kuule aga hullu!
Ei ole veel mul meelest minna lastud,
kuis tunamullu
sa sama toorelt haukusid mu vastu."
"Oi heldeke; ma pole aastanegi,"
nüüd lausub Talleke." "Su vend siis seda tegi!"
"Mul pole vendi." - Aga sinu tõugu
üks lurjus lõksutas sii mullu lõugu,
Võib - olla äi, või vader, nimekaim,
kust mina seda teadma pean.
Teil, karjastel ja koertel, sama vihavaim
on minu vastu, küllap ma seda tean
ma ammust ajast; mõtlete vaid kurja
ja kavatsete karata mu turja!
Kuid sinuga kõik arved õiendan ma nüüd."
"Mis on minu süü?"
"Pea suu! Sind kuulda ma ei taha!
On aeg, et hambad sulle sisse lüüa.
Ka seel on sinu süü, et mina tahan süüa!"
Nii ütles Hunt - ja murdis Talle maha.
Valmi kirjanik Mart Raud
Nimi: Mart Raud
Rahvus: Eestlane
Eluaastad: 14. september 1903 - 6. juuli 1980
Riik: Eesti
Kus ta elas: Eestis
Seigad: "Kangastused" (1924) ja "Äitsmik" (1925) sisaldavad murdekeelt ja näitavad autorit romantiliselt igatseva luulelaadi viljelejana. Lüürikueeldusi tõendasid looduspiltide plastilisus ja sõnaleidlikkus. 1920. aastatel alustas ta paralleelselt värsiloominguga ka lühiproosa avaldamist. 1924. ja 1925. aastate perioodil katsetas ta arvustajana.
Tema teosed: Mart Raud debüteeris luuletajana 1919. aastal. Esimesed värsikogud: "Kangastused" (1924) ja "Äitsmik" (1925). "Rusemed" (1927) leidub groteskseid pilte, on märgata autori liikumist sotsiaalsema luule poole. Järjejuttudena ajalehtedes ilmusid asunikuromaanid "Metsa Manni" (1924) ja "Uued inimesed" (1925).
Rahvus: Eestlane
Eluaastad: 14. september 1903 - 6. juuli 1980
Riik: Eesti
Kus ta elas: Eestis
Seigad: "Kangastused" (1924) ja "Äitsmik" (1925) sisaldavad murdekeelt ja näitavad autorit romantiliselt igatseva luulelaadi viljelejana. Lüürikueeldusi tõendasid looduspiltide plastilisus ja sõnaleidlikkus. 1920. aastatel alustas ta paralleelselt värsiloominguga ka lühiproosa avaldamist. 1924. ja 1925. aastate perioodil katsetas ta arvustajana.
Tema teosed: Mart Raud debüteeris luuletajana 1919. aastal. Esimesed värsikogud: "Kangastused" (1924) ja "Äitsmik" (1925). "Rusemed" (1927) leidub groteskseid pilte, on märgata autori liikumist sotsiaalsema luule poole. Järjejuttudena ajalehtedes ilmusid asunikuromaanid "Metsa Manni" (1924) ja "Uued inimesed" (1925).
Valm
1. Valm on kas värssides või proosas, õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos.
2. Valmi tegelasteks on tavaliselt loomad, kes kujutavad inimtüüpe.
3. Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse enamasti sündmus ja teises osas õpetlik järeldus ehk maraal.
4. Jean de La Fontaine
Ivan Andrejevitš Kõlov
Mart Raud
Jakob Tamm
2. Valmi tegelasteks on tavaliselt loomad, kes kujutavad inimtüüpe.
3. Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse enamasti sündmus ja teises osas õpetlik järeldus ehk maraal.
4. Jean de La Fontaine
Ivan Andrejevitš Kõlov
Mart Raud
Jakob Tamm
Subscribe to:
Posts (Atom)