Jõululuuletus

Epiteedid

Üle kodumäe kumera kupli
suveöö sumestav valu.
Toomingad valvavad talu,
üle ussaia vaatavad kopli.

Aian õunapuud punasest lõngast
ketravad magusaid palle,
vaatavad armunult põlle,
nurmed visaten rohelist lõngast.

Oja leppade jalgu nüüd peseb
kivilie kivi päält asten.
Odrapää mahedan kasten
koera pehmete sarviga puseb.

Maja vajunud rõõmsasse unde,
minu pääl magavad rohun
Isegi haldjad rohun.
Silmik seinakell üksi teeb tunde.

Võrdlused

Ta läks kord-korralt rahutumaks, pöördus igasse külge nagu hobune tormi ajal koplis.
Tüdrukud, need hoidsid endid ikka ühte nagu mees ja naine.
"Toots, sul on kõik segamini nagu lehma laudas."
Vahetunni ajal oli klassituba kihinat-kahinat täis nagu lasteajas.
Kui ta hakkas rehkendama, võttis ta kõik need neli korraga käsile, ja need neli läksid tal pärast nii sassi nagu sipelgad pesas.

Pilt

Luulekujundid

Torm rajutseb, kaevab, peksab, vaevab, sööstab, laastab, piitsutab, väsib, põlvitab, lahkub, tahab teha.
Puud oigavad.

Luulekujundid

Torm rajutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.

Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui

Torm piitsutab pimedas vihas
tasast hallipäist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tihti tuge saand.

Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant

Sünonüümi ristsõna

Sünonüümi ristsõna

Sünonüümid

lamama- lebama, pikutama, lesima
kiire- kärme, väle, nobe
upsakas- uhke, ülbe, tähtis
söök- roog, toit, eine
kohkuma-ehmuma; kohkuma; hirmuma; jahmatama; jahmuma; erguma.
pahem- äraspidi; karuspidi; pahempidi.
lehekuu- maikuu; lehekuu; meiukuu
loik- lomp, loim
ainult- kõigest; üksnes; vaid tuli vaid kaks poissi
kuum- tuline, palav, säre
kiitlema- hooplema, kelkima, uhkustama
aer- mõla
lükkama- tõukama, tagima, trügima
tavaline- igapäeva, igapäine, argipäeva
ligidal- äheduses, siinsamas, käe-jala juures,
pisike-tillukene, pisitilluke, tibatilluke
väljak- plats, väli, turuväli
ruttama- ruttama, tõttama, tõtlema

Sünonüümid

sünge - kurb, õnnetu, morn, jõuetu;

kava - plaan, eesmärk, visand, ettevõte;

ind - hoog, rõõm, vaimustus, elevus;

küünlakuu - jaanuar, aprill, juuni, veebruar;

läbematu - kärsitu, mõtlematu, talumatu, mannetu;

halisema - kaebama, nutma, kurvastama, muretsema;

vaagima - mõõtma, jaotama, seadma, kaaluma;

taltsutama - tõkestama, pidurdama, vaigistama, pehmendama.

Kongo ja Kamerun

Kamerun asub Aafrika mandri lääneosas. Kameruni naaberriigid on Nigeeria, Tšaadi, Kesk-Aafrika Vabariigi, Kongo Vabariigi, Gaboni ja Ekvatoriaal-Guineaga.

Mõlemad Kongo riigid asuvad ka Aafrika mandri lääneosas. Kongo Demokraatliku Vabariigi naaberriikideks on Kongo Vabariigi, Kesk-Aafrika Vabariigi, Sudaani, Uganda, Rwanda, Burundi, Tansaania, Sambia ja Angolaga.
Ja Kongo Vabariigi naaberriikideks on lõunas ja idas Kongo Demokraatliku Vabariigiga, põhjas Kesk-Aafrika Vabariigiga, loodes Kameruniga ja idas Gaboniga. Edelast piirneb Kongo Vabariik Atlandi ookeaniga.

Kameruni kaart

Kamerun

Kamerun on riik Aafrikas Guinea lahe ääres. Kamerun piirneb Nigeeria, Tšaadi, Kesk-Aafrika Vabariigi, Kongo Vabariigi, Gaboni ja Ekvatoriaal-Guineaga.

Kongo Vabariigi kaart

Kongo Vabariik

Kongo Vabariik on riik Aafrikas. Kongo piirneb edelas Atlandi ookeaniga, lõunas ja idas Kongo Demokraatliku Vabariigiga, põhjas Kesk-Aafrika Vabariigiga, loodes Kameruniga ja idas Gaboniga. Kongo Vabariik jaguneb 9 piirkonnaks Bouenza, Cuvette, Kouilou, Lékoumou, Likouala, Lääne-Cuvette Niari, Plateaux, Pool, Sangha.

Kongo Demokraatliku Vabariigi kaart

Kongo

Kongi Demokraatlik Vabariik on riik Kesk-Aafrikas.1908-1960 akndis ta nime Belgia Kongo ja 1971-1977, aga Zaire. Kongo Demokraatlik Vabariik piirneb Kongo Vabariigi, Kesk-Aafrika Vabariigi, Sudaani, UgandRwanda, Burundi, Tansaaniaa, , Sambia ja Angolaga.

Släng ja kirjakeel

Pipi naeris südamest ja lõi köögiukse valla. 0h, kui tore oli sooja ja valgesse tuppa tulla! Sünnipäevapidu pidi toimuma köögis, sest seal oli kõige õdusam. Pipi oli köögipõrandale laotanud vaibad, kaardinad olid ette tõmmatud ja pliidi all põles praginal tuli. Puudekasti otsas istus härra Nilsson ja tagus kaht kastrulikaant vastamisi ning kaugemas nurgas seisis hobune. Loomulikult oli temagai sünnipäevale kutsutud. Kui sünnipäevakingid olid üle antud, saabus aeg lauda istuda. Laual seisis hulgaviist kooke ja kukkleid. Koogid olid moelt üsna kentsakad, kuid Pipi kinnitas, et just niisugused koogid on Hiinas. Pipi kallas tassidesse kakaod vahukoorega ja kõik pidid istuma. Kooki nosides teatas Tommy, et kui Hiinas tehakse niisuguseid kooke, sõidab ta suureks saades Hiinasse.

Pinginaaber tuleb mulle külla

Kodune ülesanne

Limerick on tulnud iirimaa linna nimest. See tähendab iirimaal Shannoni jõe kaldal asuva linna nime. Miks on tegemist just kohanimedega? Sellele ma vastust ei leidnud. Ma ei tea seda.

Esimene limerik:

Kohitseti kauges Kohilas,tee lõppeb sügavas manalas.Su sügavat pilku näen,ennast sügavalt nean.Puhkan pead tagalas...Suured augud Rabiveres,põletavad leegid kuradi veres.Kaugel kauguses haned,käed kaunitele silmadele paned.Seilan pikalt Arkaadi meres...Mäe tagant piilub Hageri,väiksest köögist leidsin pagari.Sellest sünges väikelinnas,käes olgu sul kirju kinnas.Nüüd teksti tagasi keri...

Minu koolimaja

Koomiks hobustest

Luuletuse aravamus

Mulle meeldis sellepärast just see luuletus, et see tundus mulle kõige loogilisem nende seast mis ma lugesin. Ja ka sellepärast, et mul on ka vahes olnud selline tunne, et tahaks magada, aga und ei ole.

Luuletus

Und nagu pole.
Aga siiski unine.
Puhata tahaks.
Vaim on väsinud.
Kõrini, k õ r i n i.
Kuid rahulik.
Kõik liigub endiselt.
Vaid tulevik tumeroosa.
Peibutab mind.

Autor: Matis Rodin
http://www.hot.ee/matxs/m/a1.htm

Minu pilt

Valm räägib

See valm räägib hundi ja talle vaidlusest. Tall läheb oja äärde jooma ja hunt tuleb. Hunt ütles tallele, et tall ajab ta joogivee sogaseks. Ja nad läksid vaidlema. Hunt oli näljane ja ütles, et see on talle süü. Ja lõpuks pistis ta talle nahka.

1 valm

Mustmiljon näidet ajalugu teab,
et tugev nõrka kõiges süüdi peab;
kuid me ei hakka ajalugu kirjutama,
vaid valmi keeles kinnitame sama.
Üks Tall läks kuumal päeval oja äärde jooma,
ja ega õnnetused tulles hüüa,
ta pidi kohtama seal Hunti, kurja looma,
kes kohe tahtis teda ära süüa.
Et aga seaduslikku nägu anda teole,
Hunt käratab: "Ma näitan sulle, reole!
Sa ütle, et
mis õigusega
sa ajad sogaseks ja segad
siin minu selget joogivett?
Su kaela murran selle eest, va vastik voon!"
Kui Hiilgus arvab heaks ka mulle sõna anda,
siis alandlikult tahan ette kanda,
et mina sada sammu allpool voolu joon
mispärast, julgen öelda, pole õige see,
et mina sogastan teil joogivee."
"Mind ära valelikuks tee,
sa nurjatu! Et kuule aga hullu!
Ei ole veel mul meelest minna lastud,
kuis tunamullu
sa sama toorelt haukusid mu vastu."
"Oi heldeke; ma pole aastanegi,"
nüüd lausub Talleke." "Su vend siis seda tegi!"
"Mul pole vendi." - Aga sinu tõugu
üks lurjus lõksutas sii mullu lõugu,
Võib - olla äi, või vader, nimekaim,
kust mina seda teadma pean.
Teil, karjastel ja koertel, sama vihavaim
on minu vastu, küllap ma seda tean
ma ammust ajast; mõtlete vaid kurja
ja kavatsete karata mu turja!
Kuid sinuga kõik arved õiendan ma nüüd."
"Mis on minu süü?"
"Pea suu! Sind kuulda ma ei taha!
On aeg, et hambad sulle sisse lüüa.
Ka seel on sinu süü, et mina tahan süüa!"
Nii ütles Hunt - ja murdis Talle maha.

Valmi kirjanik Mart Raud

Nimi: Mart Raud
Rahvus: Eestlane
Eluaastad: 14. september 1903 - 6. juuli 1980
Riik: Eesti
Kus ta elas: Eestis
Seigad: "Kangastused" (1924) ja "Äitsmik" (1925) sisaldavad murdekeelt ja näitavad autorit romantiliselt igatseva luulelaadi viljelejana. Lüürikueeldusi tõendasid looduspiltide plastilisus ja sõnaleidlikkus. 1920. aastatel alustas ta paralleelselt värsiloominguga ka lühiproosa avaldamist. 1924. ja 1925. aastate perioodil katsetas ta arvustajana.
Tema teosed: Mart Raud debüteeris luuletajana 1919. aastal. Esimesed värsikogud: "Kangastused" (1924) ja "Äitsmik" (1925). "Rusemed" (1927) leidub groteskseid pilte, on märgata autori liikumist sotsiaalsema luule poole. Järjejuttudena ajalehtedes ilmusid asunikuromaanid "Metsa Manni" (1924) ja "Uued inimesed" (1925).

Valm

1. Valm on kas värssides või proosas, õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos.
2. Valmi tegelasteks on tavaliselt loomad, kes kujutavad inimtüüpe.
3. Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse enamasti sündmus ja teises osas õpetlik järeldus ehk maraal.
4. Jean de La Fontaine
Ivan Andrejevitš Kõlov
Mart Raud
Jakob Tamm

Ilukirjandus

Kõige ilusam haiku

Sügisel on maas

palju suuri punaseid

vahtrapuu lehti.

Minu haiku

1. Sügisel on maas
palju suuri punaseid
vahtra puu lehti.

2. Puu otsast alla
langevad lehed teevad
sügise kenaks.

3. Põllul kasvamas
on otra, kaera, nisu
see väga ilus.

Haiku

Lõputust vihmast ei olegi sadanud maha piiskagi.
Autor: Martin

Pildi veebiaadress: http://images.google.ee/imgres?imgurl=https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg_7OXyhOn1q2uqrftQ_Y1lrVInbzA-Y7Q2LaAAUIQ2Au4lRc9FVHsBKvxgRs63qMmRf9wEo2SkntCP3-OrvE2fl3kQbwrW9nKhgjjH1K2QEWZsvllrVa2mH-lbbjYns7yNSwahxTjOVQ/s320/IMG_1252E_1000x750.jpg&imgrefurl=http://krimm2007.blogspot.com/&h=240&w=320&sz=16&hl=et&start=5&um=1&usg=__rPqT25158TIrlATdErYdfJ1aqYE=&tbnid=3gugO4tvGEfsGM:&tbnh=89&tbnw=118&prev=/images%3Fq%3Dvihma%2Bsajab%2Baga%2Bmaa%2Bon%2Bkuiv%26gbv%3D2%26um%3D1%26hl%3Det
Luuletuse veebiaadress: http://www.rada7.ee/?s=f&k=8&id=3936

Haiku

Haiku näide: Ku-re-mar-jad soos pu-na-sed ja ro-he-kad oo-tus sü-da-mes.

Oo-ta-me tal-ve lu-mis-te nõl-va-de-ga hin-ges on jõu-lud.

Luule :D

Proosa ja luule

1.

Proosa:

1. Sõnade järjekord on suhtlemisi vaba.
2. Saab liigitada.

3. On liigitatud sisu järgi.

Luule:
1. Sõnad on järjestatud korrapära, rütmi järgi.

2. Rütm tekib rõhuliste ja rõhuta silbi vahel.

2.

Jutustused:

1. A. Lindgren "Arabella mereröövli tütar."

2. A. Lindgren "Röövlitütar Ronja."

3. A. Lindgren "Pipi Pikksukk."

4. A. Lindgren "Bullerbi lapsed."

5. E. Kästner " Emil ja salapolitseinikud."

Romaanid:

1. M. Twaini "Prints ja kerjus."

2. R. L. Stevenson "Aarete saar."

3. M. Caboti "Printsessi päevikud."

4. J. K. Rowling "Harry Potter."

5. A. Dumas "Kolm musketäri."

3.

1. A. Kivirähk "Lugusid loomadest."

2. J. K. Rowling "Harry Potter."

3. A. Lindgren "Röövlitütar Ronja."

4. A. Lindgren "Kalle Blomkvist."

4.

Jules Verne "20000 ljööd vee all."

Veealune seiklus! Professor Aronnax hakkab otsima hiiglaslikku merekoletist, aga avastab, et see on tegelikult allveelaev. Ta satub kapten Nemo kätte vangi ja otsustab selles allveelaevas natukene ringi vaadata. Kui professor avastab, et kapten on hullumas otsustab ta põgeneda. See reis on uskumatult põnev ja viib läbi salapärase maailma.

"Ramps ja oranž jalgratas"

1. Sündmused toimusid Herne poe juures, Sadu kodu ja mänguväljaku juures.
2. Peamised tegelased olid Sadu, Mari, Mati, Olav, Reelika ja Antoni.
Sadu oli väike uudishimulik tüdruk kes tahtis minna kaasa suuremate tüdrukutega.
Mari oli ka uudishimulik, sest et poisid narrisid tema koera ja ta tahtis neile tagasi teha.
Reelika oli Mari sõbranna keda Mari kutsus osalema jalgratta röövli kinni püüdmisel.
Mati oli Mari koer keda poisid narrisid, aga tegelikult oli ta üks väga tark Prantsuse Buldog.
Olav oli üks Mari ja Reelika tobe klassivend kes tahtis nii väga koos oma vennaga politsei abiline olla ja sellega ühkustada, et ta saab olla politsei abiline.
Anton oli Olavi väiksem vend kes tahtis sammuti olla politsei abiline ning sellega uhkustada.
3. Poisid tahtsid teada mida tüdrukud juba varga kohta teavad. Nad narrisid jälle Matit ja Mari sai nii vihaseks, et ütles poistele "meie teamemidagi mida teie ei tea." Poisid muutusid kohe uudishimulikuks ja ütlesid "kui teie räägite meile mida teie teate, siis räägime meie teile mis meie teame. Mari ütles, et varas näib välja pikkade tumedate juustega mees, musta mantli ja kauboi saabastega. Loomulikult ei tääkinud Mari tõtt, aga poisid jäid uskuma. Mari ütles, et "rääkige nüüd meile mida teie teate," aga poisid ütlesid, et "jäite uskuma, et me räägime tele mida me teame loomulikut ei räägi. Poisid hakkasid minema ja ütlesid, ah need tüdrukud on ikka kergeusklikud. Reelika ütles, et vaata ette , et sa kogematta midagi välja eu raagi.

"Ramps ja oranž jalgratas" minu arvamus

Mina arvan et järgmises osas otsivad poisid seda kauboid ja Mari, Reelika ja Sadu otsivad päris röövlit. Poisid räägivad Kuulile, et nad teavad milline näeb välja nn röövel, aga tüdrukud ei räägi kellelegi midagi sellest mida nad teavad.

"Ramps ja oranž jalgratas" 2

1. Päris jutt ei langenud minu jutuga kohe üldse mitte kokku. :D

2.
1) Mis nägu oli professor Angelo?
2) Mis värvi oli tädi Ira kleit?
3) Mis oli politseiniku nimi?
4) Mis oli Mari koera nimi?
5) Mis oli Mari sõbranna nimi?
6) Mis värvi oli varastatud jalgratas?
7) Kelle oma oli varastatud jalgratas?
8) Mis marki oli varastatud ratas?
9) Mille sees oli Mari mobiil?
10) Mis maalt oli tulnud professor Angelo?

"Ramps ja Oranž jalgratas"

Mina arvan, et Ramps on üks poiss kes läks oma perega maale ja maal juhtus temaga palju erinevaid ja huvitavaid asju. Ta võttis maale kaasa oma Oranži jalgratta.

Minu suvemälestused

Kui kool lõppes algaski suvi!

Esimesed vaheaja päevad olin ma kodus. Meil käis palju külalisi ja me käisime ise palju külas.
Suvel aitasin ma emal vendasid hoida ning sellele kulus palju aega.

Koos perega käisin ma Kuutsemäel tennise laagris. Muide Kuutsemäe asub Otepää külje all ehk Lõuna-Eestis. tennise laagris ei mänginud ma ainult tennist, vaid ka jalgpalli, korvpalli ning me käisime ka ujumas ja söömas. Ka seal hoidsin ma palju oma vendasid. Mulle meeldis see laager väga!

Päris suve alguses käisin ma ka Hiiumaal, isa büroo suvepäevadel.
Esimesel päeval käisime me rannas piknikul, kus sai ka ujuda. Me olime seal rannas umbes neli tundi. Mina unustasin loomulikult oma ujumisriided ööbimis kohta, nii et ma pidin ujuma lühikeste pükste ja pluusiga.
Teisel päeval käisime me surfiparadiisis. Seal saime me sõita banaaniga, hüpata vee peal oleval batuudil ning sõita paljude muude asjadega. Pärast käisime veel tuletornis söömas. Mulle meeldis Hiiumaal kõige rohkem surfiparadiisis!

Koos oma õega käisin ma ka ratsalaagris. See toimus Ruilas, mis asub ainult umbes 20km. Tallinnast. Selles laagris me ratsutasime, mängisime maastiku mänge ning tegime palju erinevaid talli töid. Selles laagris olen ma käinud juba mitu aastat. Seal meeldib mulle alati!

Suve lõpus jõudsin ma ka Saaremaale. Seal olime me Kuressaares, Kakuna, Rässas ja tee peal käisime ka läbi tuttavate juurest kes elavad suvel Nautse jaanalinnu kasvanduses. Kuressaares olles ööbisime me Grand Rose SPA-s. Seal käisime me ka šoppamas. Teisel ööl olime me ühtede peretuttavate juures kakuna külas. Seal käisime me suitsu saunas ja ka tünnis ujumas. Õhtul peale sauna grillisime me veel õues.
Järgmisel päeval oligi aeg hakata koju sõitma. Hommikul enne minekut käisime me veel jetiga sõitmas. Enne praami peale minemist käisime veel ühtedel peretuttavatel külas, kelle sai seal just uus maja valmis. Kui seal käidud sõitsimegi praami peale. Koju jõudes olime nii väsinud , et jõudsime ainult asjad auto pealt maha tõsta, aga lahti pakkimine jäi järgmiseks päevaks. Mulle meeldis mu suvi!
Suvel oli mul väga tore ja lõbus. Sellised olidgi minu suvemälestused.

Minu suvi.

Tere!

Minul oli suvel tore. Peamiselt hoidsin ma oma vendasid. vabalajal vaatasin telekat ja olin ka vahel arvutis. Koos oma perega käisin ma tennise laagris. See oli põhiliselt spordi laager, sest et seal sai nii ujuda, tennist mängida kui ka piljardit, jalgpalli ja pinksi mängida.

Minu suvi möödus toredalt.